Haapsalu Rahvaülikool järgib EQM mudeli hindamiskriteeriume. 2014- 2016 osales Haapsalu Rahvaülikool Eesti Rahvaülikoolide Liidu liikmena mitteformaalse koolituse kvaliteedi hindamise projektis „Quality assurance within adult education” (Kvaliteedi tagamine täiskasvanuhariduses) Nordplus Adult programm NPAD-2014/10035. Projektis osales neli riiki: Island, Norra, Leedu ja Eesti. Projekti jooksul uuendati ja katsetati EQM kvaliteedi hindamise mudelit, sh enesehindamise ja välishindamise vorme.

EQM on kvaliteedimärk, mille algselt töötasid välja partnerid kaheksast Euroopa riigist. Esimene versioon valmis projekti RECALL Recognition of Quality in Lifelong Learning(Kvaliteedi tunnustamine elukestvas õppes) tulemusena, mis viidi läbi 2006-2008 Euroopa Komisjoni toetusel Leonardo da Vinci programmi raames. EQMi täiustades pöörati erilist tähelepanu täiskasvanuhariduse kvaliteedi soovituslikule raamistikule, mille käivitas 2013. aasta oktoobris Euroopa Komisjoni volitustega täiskasvanuhariduse kvaliteedi temaatiline töögrupp.

EQM on kvaliteedi tagamise märk kõigile mitteformaalse hariduse pakkujaile üle kogu Euroopa. See on süsteem, mis on mõeldud tagama mitteformaalse õppe pakkujate ja nende tegevuste, teenuste ja töö kvaliteeti. EQM mõõdab, kuivõrd efektiivselt organisatsioon mõistab, millised süsteemid ja tegevused on vajalikud, et pakkuda ning toetada kvaliteetset õppimist vastavalt Euroopa täiskasvanuhariduse kvaliteedi tagamise nõuetele. EQM on mõeldud aitama õppe pakkujail saavutada kasvavaid Euroopa ja riiklikke kvaliteedinõudeid. Samuti võib seda kasutada toetamaks kvaliteedi arengut ja tagamist mistahes teiste õppe pakkujate puhul.

Samuti on EQM vahend, mis aitab koolituste pakkujail ja nende personalil tundma õppida seda, kuidas nad tagavad kvaliteeti nii selles, mida nad õpetavad, kui selles, kuidas nad seda õpetamist ja õppimist toetavad. EQMi protsessi tuumaks on pakkuja enesehindamine.

Enesehindamisvorm koosneb neljaosalisest küsimustikust, milles iga osa vaatleb koolitusi pakkuva organisatsiooni ja tema koolituste korraldamise erinevate aspektide efektiivsust.

• Esimene osa „Pakkuja ja õppe haldamine” hõlmab kriteeriume, mis on seotud koolituste pakkuja, administratiivsete protsesside ja õppeprotsessi kavandamisega.
• Teine osa „Õppija vajadused ja kursuste väljatöötamine” hõlmab kriteeriume, mis on seotud õppijaga, sealhulgas õpikeskkond, kursused ja nende sisu, samuti õppija vajadused ning eesmärgid.
• Kolmas osa „Õpisaavutuste mõõtmine” sisaldab õppijate saavutuste ja õppijaile antava tagasisidega seotud kriteeriume.
• Neljas osa „Kvaliteedijuhtimine” sisaldab kvaliteediküsimustega seotud kriteeriume, sealhulgas enesehindamise protsessi juhtimist ning kvaliteedikultuuri organisatsioonis.